Back Albaniya musiqisi Azerbaijani Albansk folkemusik Danish Albanische Musik German Music of Albania English Música de Albania Spanish Albanialainen musiikki Finnish Musique albanaise French Albán zene Hungarian Musica albanese Italian Музыка Албании Russian
Albaania muusika on Albaanias ja albaanlaste loodud muusika.
Albaania rahvamuusika erineb regiooniti, kõige silmapaistvamad on geegide (põhjas) ja toskide (lõunas) traditsioonilise muusika stiilierinevused. Geegide muusikat kirjeldatakse jõulise ja kangelaslikuna, toskide oma rahuliku, õrna ja kaunina. Mõlemat stiili iseloomustab taktimõõtude 3/8, 5/8 ja 10/8 kasutamine. Albaania muusika on saanud tugevaid mõjutusi Kagu-Euroopa kultuuridelt, eriti Osmanite riigilt, mille võimu all Albaania üle viie sajandi oli, kuid need mõjud on väiksemad maapiirkondades ja eraldatud paikades. Albaania rahvalaulude seas on eepilisi kangelaslaule, meloodilisi hällilaule, armastuslaule, töölaule jm. Olulised on tähtpäevadega seotud laulud, nt püha Laatsaruse päeva puhul, mis märgib kevade algust. Hällilaulud ja itkud on tähtsad naiste laulud.
Põhja-Albaania geegid on tuntud oma laia valiku eepiliste laulude poolest. Paljud neist räägivad Skanderbegist, kes oli 15. sajandi vabadusvõitleja ja Albaania rahvuskangelane. Need laulud kannavad suulises vormis edasi rahva ajalugu, moraalinorme ja sotsiaalseid väärtusi. Kangelaslaule saadetakse ühekeelsel poogenpillil lahutal. Lahutat mängitakse tänapäeval veel ainult mõnedes Põhja-Albaania mägipiirkondades, veidi lõuna pool on rohkem levinud kahekeelne çifteli, mille ühel keelel mängitakse meloodiat ja teine kõlab burdoonina kaasa. Eepiliste kangelaslaulude ja ballaadide (ning pillisaate) esitajaks on traditsiooniliselt olnud mehed, kuid naiste osakaal on aja jooksul suurenenud. Laulud, mida laulavad lambakarjused, on melanhoolsed ja mõtlikud. Karjused mängivad ka lihtsaid puupuhkpille, näiteks klarnetisarnast zumarët.
Lõuna-Albaania traditsiooniline muusika on pehmem ja õrnem. Laulud on polüfoonilise loomuga ja sarnanevad Kreeka muusikaga. Vlorë piirkonnas on levinud tähelepanuväärne neljahäälne laulustiil. Lauludes on emotsionaalne pinge ja samal ajal range rituaalne vorm. Üks laululiike on ka matuseitkud, mida esitavad koor ja üks või kaks solisti. Esile kerkivad ka armastuslaulud, milles on vaba rütm, heakõlalised kooskõlad, kaunistused ja melismid. Toskidel on levinud ansamblid, kuhu kuuluvad viiulid, klarnetid, lahutad ja defid (tamburiin).
Üks tähtsamaid rahvamuusikasündmusi on iga viie aasta järel Gjirokastëris toimuv folkloorifestival.
1920. aastatest on loodud ka Albaania iseloomulikku süvamuusikat.